Vitus – Ajalugu

Ikooni
taassünd

1930

Prantsuse tootja sünni mõistmiseks tuleb minna tagasi aastasse 1930. Saint-Étienne'is toodab Ateliers de la Rive erinevat tüüpi terastorusid, sealhulgas Vitust, mis võlub raamitootjaid oma kerguse ja vastupidavusega. Ettevõte astub seejärel konkurentsi Briti Reynoldsi ja Itaalia tootja Columbusega.

1978

70ndate kümnendil tõuseb Vitus terastorude tootjate seas üheks vältimatuks etaloniks tänu mudelile „Super Vitus 971“, mis põhineb uutel ehitusmeetoditel. Pöördelisel 1978. aastal ostab Vituse jalgrattatootja Bador ning saadakse uus tehnoloogiline patent, mis parandab raami jäikust ja vastupidavust. Aasta hiljem tuuakse turule ikooniline raam Vitus 979, mis varustab tipptasemel jalgrattaid, millega sõidavad muuhulgas Phil Anderson, Graham Jones, Luis Herrera ja Sean Kelly. Just viimane kirjutab kaubamärgi kuulsusrikka ajaloo oma võitudega klassikutel ja Vueltal. Ajal, mil enamik tootjaid kasutab endiselt terastorusid, saab Vitusest maailma juhtiv alumiiniumrataste tootja.

1990

90ndate algus toob uue materjali ja uue revolutsiooni mudeliga ZX-1 – avangardse disainiga monokokk-raamiga. Tänu sisemisele kaablivedamisele ja silmapaistvale aerodünaamikale jäädvustab selle Prantsusmaa velotuuril igavikku Laurent Fignon. See tehnoloogia pärl avab tee kaasaegsetele süsinikkiu tootmisprotsessidele.

2008

90ndate lõpp ja 2000ndate algus on keerulisemad. Jalgrattatööstus areneb väga kiiresti ning kaubamärgil on raske tempot hoida. Selle ostavad Prantsuse jalgrattamaailma suurnimed, esmalt Look ja seejärel Time. Hoolimata mitmetest taaselustamiskatsetest endise edu taastamiseks lõpetab Vitus tegevuse 2008. aastal.

2009

Põhja-Iirimaa inseneride meeskond töötab täiesti uue jalgrattabrändi arendamise kallal ja saab teada, et Vitus on müügis. Selle nime ajalugu ja pärand veenavad neid kirglikke insenere otsekohe. Nad tundsid end täielikult Vituse visioonis ja väärtustes. Nii otsustavad nad brändi ära osta, saades saadikuks legendaarse Sean Kelly.

2011

Käes on uute ambitsioonide, vanade tootesarjade taassünni ja uute loomise aeg, mille heaks näiteks on 2011. aasta esiamordiga maastikuratas (hardtail) Nucleus.

2012

Alates 2012. aastast arendavad insenerid täisvedrustusega maastikuratast Vitus Escarpe, tähistades brändi sisenemist Enduro-maailma. Samal aastal toetab täissüsinikust Sean Kelly nimiratta turuletulek UCI profitiimi An Post esimesi starte. Tihe koostöö sõitjatega võimaldab rattaid veelgi täiustada.

2015

Enduro tootesari kujundatakse täielikult ümber tänu uuele vedrustuspatendile. Tunnustused ei lase end oodata: 2016. aastal võidab Killian Callaghan sarja Enduro World Series U21 ning 2018. aastal saab Colin Ross tiitli Downhill Masters World. Maastikuratas Escarpe pälvib ajakirjalt MBR isegi auhinna „Trail Bike of the Year“.

2016

Maastikuratas Nucleus võidab aasta jalgratta auhinna ning kordab seda saavutust järgmisel viiel aastal.

2018

Iiri bränd lööb käed Cherie Pridhamiga ja loob Vitus Pro Cyclingu tiimi, mille ridadesse kuuluvad teiste seas Ed Clancy ja Scott Thwaites. 2018. aasta on ühtlasi esimese elektrijalgrataste sarja esitlemise aasta, mille hulgas on maastikuratas E-Sommet, mis võidab ajakirja MBR E-rataste testi hindega 10/10.

2020

Hiljuti liitusid Vituse perekonnaga Rob Warner (esimene Briti DH maailmakarika etapi võitja), Joe Smith (DH sõitja) ja Helen Jenkins (endine kahekordne triatloni maailmameister), et tuua brändile veelgi põhjalikumat oskusteavet erinevatel rattaspordialadel.

2021

Maastikuratas Escarpe valiti Briti ajakirja MBR poolt aasta parimaks rajajalgattaks (Trail Bike). Maanteemudelid ZX-1 EVO (mis tähistab oma 20. juubelit) ja Vitesse EVO kujundati täielikult ümber ning pälvisid üksmeelse kiituse väljaannetelt Road.cc, Cycling Weekly ja Bike Radar. Lisaks tegi cyclo-crossi ratas Energie EVO oma esimesed sõidud maailmakarikasarjas Belgias tänu tiimile Spectra Racing.